IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid, mõtted

Sel nädalal on teemaks uus meedia ja selle mõju enda valdkonnas. Käesolevas postituses toon välja võrguajakirjanduse miinuspooled ja kuidas see mõjutab ühiskonda üldisemalt. Uue meedia, eriti võrguajakirjanduse puhul on suurteks plussideks loetud reaalajas info kättesaadavust, interaktiivsust ja enda hääle kuuldavaks tegemist massidele. Samal ajal on see kaasa toonud ka miinuspooli, mis tekitavad tihti suuremaid või väiksemaid probleeme, näiteks: 1. Pealiskaudsed teadmised Tänapäeva inimesi kutsutakse " pannkoogi-inimesteks " - pannkoogid on laiad ja õhukesed nagu ka tänapäeva inimeste informeeritus. Teatakse paljudest teemadest mingeid fragmente aga süvitsi ei olda millegagi kursis. Sellest tekib ka palju ebakõlasid ning inimesed kujundavad alateadlikult vastavalt loetud pealkirjadele teatud hoiakuid. Samas teame me ju kõik, et tänapäeval ei ütle uudise pealkiri sisu kohta suuresti mitte midagi. 2. Sisu anonüümsus Igaüks võib avaldada anonüümselt artikleid ja s

Kuna sel nädalal tuli veidi tegeleda interneti ajaloo uurimisega (mis pakkus kohati suuri üllatusi) siis selles postituses toon välja paar näidet tehnoloogiatest, mis on kunagi internetiga seoses olemas olnud aga tänaseks kadunud või mis on ajale vastu pidanud ning säilinud mingil kujul tänaseni. 1. FTPmail Interneti algusaegadel ei olnud kasutajatel võimalus pidevalt võrgus olla ning kiirusedki ei toetanud suuremahuliste (üle 3MB) failide allalaadimist. Ka ühenduse kvaliteet ei olnud just parim ning tihti esines katkestusi. Tavaline FTP-protokoll ei lubanud faili osaliselt alla laadida, et sellega hiljem jätkata. Lisaks puudus paljudel inimestel ligipääs internetile, kui sellisele ning ühendus oli olemas vaid e-maili lugemiseks mõeldud tarkvaral. FTPmaili kaudu failide allalaadimine toimus nii: Kasutaja saatis FTPmail serverile e-maili, mille sisus oli info lehekülje kohta, kus fail asus FTPmail server laadis selle faili endale alla, tükeldas ära ning saatis kasutaja

Uute tehnoloogiate arendamine ei hõlma endas pelgalt mõne programmeerija või inseneri palkamist ja neile idee kirjeldamist. Sa võid valmis teha tehniliselt ideaalilähedase rakenduse aga kui sellel kasutajaid ei ole või kui kasutajad ei oska sinu tootega midagi peale hakata on see määratud läbi kukkuma. Lisaks turu olemasolule on tähtis ka süsteemi kavandamine ja õigete partnerite leidmine. Järgnevalt ongi välja toodud kolm näidet loodud süsteemidest või toodetest, mis ühel või teisel põhjusel ei ole kunagi laiemalt kasutusele võetud. 1. eWorld 1994. aastal tõi Apple turule teenuse nimetusega "eWorld". Oma ajast kõvasti ees olnud teenus kujutas endast visuaalset kataloogi erinevatest teenustest, mida võrgus pakuti. Keskkonda kujutati linnana, teenused olid majad ning inimesed, kes eWorldi kasutasid olid "ePeople" ehk "eInimesed". Teenustena pakuti uudisvooge, meiliklienti, veebilehitsejat, FTP-klienti ning erinevad ettevõtted lisasid foorumeid või