Suured läbikukkumised ja mida me neist õppida saame

Uute tehnoloogiate arendamine ei hõlma endas pelgalt mõne programmeerija või inseneri palkamist ja neile idee kirjeldamist. Sa võid valmis teha tehniliselt ideaalilähedase rakenduse aga kui sellel kasutajaid ei ole või kui kasutajad ei oska sinu tootega midagi peale hakata on see määratud läbi kukkuma. Lisaks turu olemasolule on tähtis ka süsteemi kavandamine ja õigete partnerite leidmine. Järgnevalt ongi välja toodud kolm näidet loodud süsteemidest või toodetest, mis ühel või teisel põhjusel ei ole kunagi laiemalt kasutusele võetud.

1. eWorld

1994. aastal tõi Apple turule teenuse nimetusega "eWorld". Oma ajast kõvasti ees olnud teenus kujutas endast visuaalset kataloogi erinevatest teenustest, mida võrgus pakuti. Keskkonda kujutati linnana, teenused olid majad ning inimesed, kes eWorldi kasutasid olid "ePeople" ehk "eInimesed".

Teenustena pakuti uudisvooge, meiliklienti, veebilehitsejat, FTP-klienti ning erinevad ettevõtted lisasid foorumeid või enda kasutajatoe liidese. Kuigi teenuseid ja võimalusi oli rakenduses palju ei kogunud see suurt populaarsust (1995.a. oli liitunud kasutajaid kõigest 115 000). Põhjuseid, miks nii läks oli mitu. Esiteks oli teenus kallis - küsiti 8,95 dollarilist kuutasu, mis sisaldas kahte tundi kasutust (iga järgnev tund oli veel kallim). Lisaks oli see saadaval vaid Macintoshi arvutitel ning turundus oli minimaalne. Seoses Apple enda raske finantsilise seisu ja ümberkorraldustega ettevõttes suleti eWorld ametlikult märtsis 1996.

2. Macintosh TV

Apple TV ei ole selle ettevõtte esimene üritus ühendada arvuti ja teler. Kuigi tänapäeval tundub see loogiline ja mugav siis 1993.a. välja tulnud Macintosh TV oli enda tänapäevasest sugulasest märksa erinevam. Lihtsalt öeldes oli tegu arvutile lisatud TV-tuuneri kaardiga - selle aja kohta veel liiga uudne hübriid. Teleripilti ei saanud kuvada operatsioonisüsteemi mõnes aknas, rääkimata video salvestamisest arvutisse (küll oli võimalik teha teleripildist ekraanipilte). Seega, kui lülitati sisse TV-rakendus siis operatsioonisüsteem kadus müstiliselt kuskile tahaplaanile. Macintosh TV-d toodeti vaid 10 000 tk ning reaalselt oli see poelettidel vaid neli kuud. Vaatamata väikesele tootmismahule ei ole see isegi kogujate seas kuigi hinnatud (töötava masina väärtus on umbes 500 dollarit).

Macintosh TV-le said saatuslikuks mitmed eriti innovatiivsetele lahendustele omased puudused - kõrge hind ($2099.00), tolle aja tehnilised võimalused (TV ja arvuti erinevad parameetrid, jõudlused) ning kasutajate valmisolek selliseks tooteks. 

3. FoxMeyeri ERP süsteem

Üks levinud näide halvasti lahendatud IT-süsteemide kasutuselevõtust on FoxMeyer Drugs. See ettevõte oli 1993. aastal USA-s suuruselt neljas ravimite hulgimüüja turuväärtusega 5 miljardit dollarit. Et käivet suurendada otsustati välja töötada uus tarkvara, mis aitaks tööprotsesse kaasajastada ja efektiivsemaks muuta. Kogu projekti nimeks sai "Delta III" ning selle käigus osteti tellimuste haldamise tarkvara SAP R/3 ja lao automatiseerimise süsteem - ehk hakati muutma ettevõtte kahe kõige olulisema osa tööprotsesse. Nende süsteemide ühildamiseks ja integreerimiseks ettevõtte enda tööga palgati konsultatsioonifirma nimega Andersen Consulting. Kogu projekti eelarveks määrati 35 miljonit dollarit.

Hea idee ja algatus lõppes sellega, et 3 aastat pärast projekti algust läks FoxMeyer Drugs pankrotti. Põhjuseks ei olnud mitte arenduse kulu, vaid selle integreerimine ettevõtte olemasolevate tööprotsessidega ja arvestamine tulevaste vajadustega. Esiteks seati juhtkonna poolt liiga lühike aeg uue süsteemi kasutuselevõtuks - kõigest 18 kuud. Teiseks ei räägitud seda töötajatega läbi - laotöötajad, kes kartsid uue automatiseerimise süsteemi tõttu enda töökohast ilma jääda hakkasid ettevõttele vastu töötama (lõhkusid "kogemata" kaupa, tellimused jäid täitmata jne.). Lisaks tuli välja, et uus süsteem ei olegi nii võimekas, kui oli vana ning tellimuste täitmise maht kahanes 420 000 tellimuse pealt päevas 10 000 tellimuseni.

Selle projekti suurimaks veaks peetaksegi juhtkonna vähest planeerimisvõimet ja mõtet, et uus tarkvara lahendab kõik nende probleemid iseenesest. Ei mõeldud läbi riskistsenaariume ega testimist väiksema osa peal (näiteks ainult 1 ladu). Lisaks psühholoogilised tegurid, mis mõjutavad muutuste osas teadmatuses olevaid organisatsiooni liikmeid - antud juhul siis laotöötajaid.

Kokkuvõte

Nagu eelnevates näidetes oli ilmekalt näha siis tehnoloogia ja reaalne elu ei käi iseenesestmõistetavalt kokku. Et kasutajate jaoks midagi uut luua tuleb eelnevalt põhjalikult planeerida ja analüüsida kas idee autorite poolt loodud maailm läheb ikka kokku tavainimeste nägemusega. Kõiki selles artiklis välja toodud vigu oleks saanud vältida, kui oleks tehtud põhjalikum eeltöö ning eelnevalt testitud neid teenuseid või tooteid mõne väiksema grupi peal. Loomulikult ei saa väita, et testide tulemused vastavad alati tegelikkusele, kuid tõenäosus läbikukkumiseks on tunduvalt väiksem.