IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid, mõtted

Käesolevas postituses annan ülevaate ühest grupitööst. Töö pealkiri on " Liitreaalsus " ning kirjeldatud on selle ajalugu, tehnilist tausta ning väga edukalt ka eetilist poolt ja võimalikke tulevikutrende. Töö teemavalik ja vaatenurk Teemavalik on väga ajakohane ning huvipakkuv. Nagu ka kirjutisest välja tuleb siis ei sisalda see teema vaid tehnilist poolt, vaid liit- ja virtuaalreaalsusega kaasnevad ka mitmed ohud ja kerkivad eetilised küsimused. Töö on loogiliselt üles ehitatud, alustades liitreaalsuse ajaloost ja võrdlusest virtuaalreaalsusega, tehnilisest poolest ning lõpetades ohtude ja tulevikutrendidega. Käsitluse põhjalikkus Ajalugu oli piisavalt ülevaatlikult välja toodud ja sisaldas häid näiteid. Minu jaoks oli üllatav, et liitreaalsuse ajalugu on juba nii pikk ja et näiteks spordiülekannetes staadionitele kuvatav graafika käib samuti liitreaalsuse alla. Liitreaalsuse ja virtuaalreaalsuse võrdlus oli põhjalik, kuid sõnakasutus oli selline, et teemast väg

Adobel on olemas eetikakoodeks " Adobe Code of Business Conduct " - pikkus 12 lehekülge, mis taolise ettevõtte jaoks tundub võib-olla lühike, kuid töötajate jaoks kindlasti piisav pikkus lugemiseks. 80-leheküljelise dokumendi lugemine ja meeldejätmine on kindlasti vaevarikkam ja ebameeldivam. Samas on Adobel ka erinevatele osakondadele ja ametitele koostatud spetsiaalsed eetikakoodeksid ehk siis antud dokument ei ole selle ettevõtte ainus eetikat käsitlev teos. Põhiväärtused Põhiväärtuste all on välja toodud näiteks see, et väärtustatakse uute talentide leidmist ning lähtutakse tagasisidest ja õpitakse enda vigadest. Seega on inimlikud vead juba ettenähtud ja minu hinnangul annab kindlasti töötajatele kindlustunnet, et võib olla aus ja mitte karta vigade tegemist. Lisaks soositakse uute innovaatiliste ideede välja ütlemist mistahes tasandilt seega on igal töötajal võimalik enda mõtteid avaldada ja nendega ka tegeleda. Lisaks on soositud ülesannete innovatiivne lahendamin

“The only truly secure system is one that is powered off, cast in a block of concrete and sealed in a lead-lined room with armed guards.” – Gene Spafford "Soovita sõbrale" Tänapäeval on väga lihtne teha tavainimesel endale koduleht. Selleks on olemas erinevad sisuhaldustarkvarad (Wordpress), vastavad online-tööriistad (wix.com) jne. Kõikide lahenduste puhul räägitakse, kui lihtne on neid paigaldada ja alustada aga kogu turvalisuse pool jäetakse tahaplaanile. Näiteks selline väike asi, et Wordpressi kasutades tuleks kustutada või üldse mitte luua kasutajat kasutajanimega "admin". Kes kasutavad enda sisuhaldustarkvara kaitsmiseks mõnda security pluginat   näevad kindlasti, et kõige rohkem üritatakse sisse logida just kasutajanimega "admin". Kuid veidi põhjalikumalt sooviksin peatuda ühel teisel asjal, millega võib endale teadmatusest päris palju probleeme tekitada. Väga (liigagi?) paljudel kodulehtedel on tänapäeval olemas veel vorm "saada

Arvuteid kasutavad tänapäeval suuremal või vähemal määral enamus inimestest, sealhulgas on ka erivajadustega kasutajaid. Et erivajadustega inimesed saaksid arvutit kasutada on loodud mitmeid huvitavaid abivahendeid ja see valdkond on väga lai. Tavaline riistvara vs. spetsiaalriistvara ei pea aga olema alati seotud puudega, vaid mõeldud on ka ergonoomikale ning mugavuslahendustele, mis kindlasti sobivad ka erivajadustega inimestele. Huvitavad lahendused on hiirekursori liigutamine silmade abil ning arvuti juhtimine mõtete abil. Näiteks Tobii Dynavox ja Windows 10 sümbioos - Dynavox on tarkvara ja riistvara komplekt, mis jälgib inimese silmade liikumist ning juhib arvutis protsesse. Windows 10 sisse on aga juba ehitatud võimalus teha selliseid tegevusi lihtsamalt - avatakse spetsiaalsed menüüd, kus on suuremad nupud, millele on siis lihtsam "pihta saada". See tehnoloogia ei ole veel päris ideaalne ning tavaprogramme on kohati keeruline kasutada, kuid selle arenedes tekib

Selle nädala teemaks on üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Lugesin veidi aega tagasi Nir Eyali raamatut " Hooked: How to Build Habit-Forming Products " ja seal oli väga hästi välja toodud märksõnu ja näiteid selle kohta, mida kasutajamugavuse juures arvestada. Üheks märksõnaks tänapäeva veebis on lihtsus - lihtsus asju teha ja asjadest aru saada. Kui kasutaja jaoks on mingi veebilehe sisu või kasutamine keeruline siis jätab ta selle kõrvale. Ja vahe tekib juba sellest kas ta peab tegema soovitu saavutamiseks 2 või 4 klikki. Üks näidetest oli Twitter ja selle koduleht. Twitter muutis juba iseenesest ühe valdkonna kasutusmugavust märgatavalt - blogimine muutus kõigi jaoks kättesaadavaks ja lihtsaks. 140 tähemärgiga sai teha postituse ja seda jagada. Kuna teenuse sisu oli hea siis hakkas see kiirelt levima. Ühel hetkel aga ei suudetud enam uusi kasutajaid leida, sest Twitteri koduleht oli liiga kirju, infot oli raske leida ja teenuse sisu ning mõte läk

Selle nädala teemaks on erinevad tarkvara arenduse- ja ärimudelid. Sissejuhatuseks toon siin ka mõned levinumad välja. Arendusmudelid: Waterfall (eesti keeles " Kosemudel ") Agile software development  Lean software development Scrum  ( eesti keeles ) Kanban Scrumban RUP Extreme Programming jne Tarkvara ärimudelid: Cisco on enda blogis välja toonud 7 erinevat tarkvara ärimudelit. Traditsiooniline - klient ostab tarkvara välja Avatud lähtekoodiga - tarkvara on tasuta aga makstakse personaalse klienditoe eest Outsourcing ehk tarkvara koos halduse ja toega ostetakse kolmandalt osapoolelt sisse Hübriidmudel SaaS - ühekordne traditsiooniline väljaostutasu on asendunud kuutasuga Internetimudel - tarkvara on tasuta või väga odav, teenitakse reklaamide, ülekannete, andmete pealt Järgnevalt uurimegi mõne näite pealt, kuidas neid arendus- ja ärimudeleid on kasutatud. Militaarsüsteemid Militaarsüsteemide ja näiteks ka kosmosesüstikute tarkvara arendat

Selle nädala teemaks on häkkerid ja kuidas üheks neist saada. Sellest on väga hästi kirjutanud Eric S. Raymond oma teoses " How To Become A Hacker " ( eestikeelne tõlge ). Alustaks aga hoopis sõna "häkker" tähendusest ja kuidas seda üldiselt mõistetakse. Ilmselt ei ole kellelegi uudiseks, et suurema osa ühiskonna jaoks assotsieerub see pigem kuritegevuse ja pahatahtlikkusega. Põhjus on ilmselt selles, et sellised tegevused (süsteemidesse sissemurdmine) saavad meedias suuremat kõlapinda ja kui keegi ajakirjanik või poliitik on neid inimesi nimetanud häkkeriteks siis lugejad võtavad selle kiiresti omaks. Häkkerite tegelikust maailmast ja selle mõiste tähendusest ei ole ilmselt aga nii põnev massimeedias kirjutada ja nii ongi see pool varju jäänud. Jesse Sheidlower on öelnud, et seda arusaama ei saagi ilmselt lõplikult muuta ja parandada. Ja konkreetse mõiste selgitamine või muutmine ei lahendaks probleemi. Ilmselt aitab siin pigem ühiskonna harimine ja aeg, sest

Tänane teema on "IT professionaal Eestis aastal 2017 (vajalikud eeldused, omadused ja oskused)". Kindlasti erineb see kirjatükk sellest, kui see oleks kirjutatud aastal 2007 või 1997. Kuna IT maailm on pidevalt väga kiires muutumises loob see ka teatud tingimused selle valdkonna töötajatele. Ühest küljest võib see tunduda piiranguna (puudub kindlustunne) aga samas paljud inimesed just selle omaduse pärast selles sektoris töötavadki - tänane päev ei pruugi olla üldse selline nagu oli eilne ja homset ei oska ette ennustadagi. Kindel on vaid see, et iga päev on võimalik midagi uut õppida ja järele proovida. Järgnevalt püüan välja tuua mõned punktid, mis iseloomustavad IT sektoris töötavat inimest ja millega peaks arvestama need, kes plaanivad seda elukutset omandada: Palgasoov  Jah, IT sektoris on üldiselt kõrgem palgatase, kuid sellel on ka omad põhjused. Nimelt ei ole IT elukutse päris "soft" ehk igaüks seda ära ei kannata. Ühel või teisel viisil lähevad teem

Litsentsid vol. 2 ehk Copyleft - eestikeelne Wikipedia annab copyleftile sellise vaste:  Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copylefti mõte on seega anda teose autorile võimalus jagada enda teost muude õiguste alusel võrreldes traditsioonilise autoriõigusega - näiteks, et anda õigus enda töö muutmiseks ja levitamiseks viidates seejuures algsele autorile. Et erinevate litsentside maailmas mugavamalt liigelda on Creative Commonsi kodulehel leitav vastav tööriist . Järgnevalt vaatamegi erinevaid litsentse ning näiteid nende kasutamisest. 1. CC0 ja Public Domain Need litsentsid sobivad kasutamiseks juhul, kui autor ei soovi enda tööle üldse mingeid õiguseid rakendada (CC0) või kui leitakse teos, millel on teadaolevalt autoriõigused lõppenud (public domain). Ne

Selle nädala teemaks on intellektuaalomand, autoriõigus ja nende kaitse. Sel teemal on avaldatud raamat " The Case for Copyright Reform " (autorid Christian Engström Mep ja Rick Falkvinge), milles kirjeldatud lahendusi püüangi nüüd hinnata. Kogu probleem saab alguse sellest, et olemasolevad seadused on liiga ranged ning piiravad loominguvabadust ja uute ning huvitavate lahenduste tekkimist. Põhjuseks on see, et autoriõigustega kaitstud sisu ei tohi kasutada isegi isiklikuks tarbeks ning mingil moel seda töödelda. Lisaks riivab nende õiguste kontroll inimeste õigust privaatsusele - näiteks selleks, et tõestada keelatud sisu tarbimist peab läbi kontrollima kogu tarbitud sisu, ka legaalse osa.  Uus süsteem peaks olema selline, mis annab inimestele kätte rohkem vabadust, kuid ei piira oluliselt ka olemasolevate ja uute äriettevõtete tegevust, kes teenivad autoriõiguste pealt kasumit. Autoriõigused ei ole kindlasti halb nähtus, selle piirid on lihtsalt kohati ebaõiglaselt paik

Selle nädala teemaks on netikett ja Virginia Shea 10  võrgusuhtlemise 10 käsku . Seda nimekirja lugedes ei suutnud ma leida punkte, mille vastu oleksin tugevalt eksinud (ilmselt olen ikka aga need on piisavalt väikesed ning on meelest läinud) ja ei meenu ka suuri eksimusi, mida oleksin mujal tähele pannud. Üldiselt püüan siiski sellistest foorumitest ja veebilehtedest eemale hoida, mis sellesse postitusse sisu toodaksid. Küll aga jäi õppematerjali lugedes silma paar huvitavat lühendit, mis olid minu jaoks uued ning lähevad osaliselt Shea 4. punkti "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust" alla. Nimelt ei ole ma kunagi olnud aktiivne lühendite (DIY, FTW) kasutaja ning erinevaid foorumeid lugedes jääb alati silma mõni lühend, mille tähendust ma ei tea ja pean seda Googlest järgi vaatama (kulutades minu aega). Teisest küljest, kui need lühendid on juba inimese jaoks tuttavad on nende kirjutamine ja lugemine kiirem, kui pikkade lausete kasutamine, mis on nende lühendite tag

Seekordseks teemaks on infoühiskond ja selle mõju üldiselt. Käesoleva kirjutise aluseks on Pekka Himaneni 2004.a. raport infoühiskonna ees seisvatest väljakutsetest - " Challenges of the global information society ". Aasta 2004 on siinkohal üpris oluline - see tähendab, et me saame juba täna analüüsida kas autori ennustused on täide läinud või mitte ja kas nende täitumine on reaalne. Himanen toob esmalt välja globaalse trendid, mis mõjutavad infoühiskonna tekkimist, näiteks: Suurenev riikidevaheline maksudega võistlemine, et meelitada endale suuri tegijaid Lihttööde liikumine odava tööjõuga riikidesse Rahvastiku vananemine Surve tervishoiusüsteemidele Bio- ja geenitehnoloogia ja areng Linnastumine Rikkuse ja vaesuse lõhe suurenemine ja sellest tingitud pinged Nagu näha on suur osa eelnevaid punkte globaalse mõjuga ning üksikisikutel ja isegi riikidel ei ole nende vastu suurt midagi teha. Seega tuleb valmis olla muutusteks ning nendele reageerimiseks tuleks neid m

Sel nädalal on teemaks uus meedia ja selle mõju enda valdkonnas. Käesolevas postituses toon välja võrguajakirjanduse miinuspooled ja kuidas see mõjutab ühiskonda üldisemalt. Uue meedia, eriti võrguajakirjanduse puhul on suurteks plussideks loetud reaalajas info kättesaadavust, interaktiivsust ja enda hääle kuuldavaks tegemist massidele. Samal ajal on see kaasa toonud ka miinuspooli, mis tekitavad tihti suuremaid või väiksemaid probleeme, näiteks: 1. Pealiskaudsed teadmised Tänapäeva inimesi kutsutakse " pannkoogi-inimesteks " - pannkoogid on laiad ja õhukesed nagu ka tänapäeva inimeste informeeritus. Teatakse paljudest teemadest mingeid fragmente aga süvitsi ei olda millegagi kursis. Sellest tekib ka palju ebakõlasid ning inimesed kujundavad alateadlikult vastavalt loetud pealkirjadele teatud hoiakuid. Samas teame me ju kõik, et tänapäeval ei ütle uudise pealkiri sisu kohta suuresti mitte midagi. 2. Sisu anonüümsus Igaüks võib avaldada anonüümselt artikleid ja s

Kuna sel nädalal tuli veidi tegeleda interneti ajaloo uurimisega (mis pakkus kohati suuri üllatusi) siis selles postituses toon välja paar näidet tehnoloogiatest, mis on kunagi internetiga seoses olemas olnud aga tänaseks kadunud või mis on ajale vastu pidanud ning säilinud mingil kujul tänaseni. 1. FTPmail Interneti algusaegadel ei olnud kasutajatel võimalus pidevalt võrgus olla ning kiirusedki ei toetanud suuremahuliste (üle 3MB) failide allalaadimist. Ka ühenduse kvaliteet ei olnud just parim ning tihti esines katkestusi. Tavaline FTP-protokoll ei lubanud faili osaliselt alla laadida, et sellega hiljem jätkata. Lisaks puudus paljudel inimestel ligipääs internetile, kui sellisele ning ühendus oli olemas vaid e-maili lugemiseks mõeldud tarkvaral. FTPmaili kaudu failide allalaadimine toimus nii: Kasutaja saatis FTPmail serverile e-maili, mille sisus oli info lehekülje kohta, kus fail asus FTPmail server laadis selle faili endale alla, tükeldas ära ning saatis kasutaja

Uute tehnoloogiate arendamine ei hõlma endas pelgalt mõne programmeerija või inseneri palkamist ja neile idee kirjeldamist. Sa võid valmis teha tehniliselt ideaalilähedase rakenduse aga kui sellel kasutajaid ei ole või kui kasutajad ei oska sinu tootega midagi peale hakata on see määratud läbi kukkuma. Lisaks turu olemasolule on tähtis ka süsteemi kavandamine ja õigete partnerite leidmine. Järgnevalt ongi välja toodud kolm näidet loodud süsteemidest või toodetest, mis ühel või teisel põhjusel ei ole kunagi laiemalt kasutusele võetud. 1. eWorld 1994. aastal tõi Apple turule teenuse nimetusega "eWorld". Oma ajast kõvasti ees olnud teenus kujutas endast visuaalset kataloogi erinevatest teenustest, mida võrgus pakuti. Keskkonda kujutati linnana, teenused olid majad ning inimesed, kes eWorldi kasutasid olid "ePeople" ehk "eInimesed". Teenustena pakuti uudisvooge, meiliklienti, veebilehitsejat, FTP-klienti ning erinevad ettevõtted lisasid foorumeid või