IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid, mõtted

Litsentsid vol. 2 ehk Copyleft - eestikeelne Wikipedia annab copyleftile sellise vaste:  Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copylefti mõte on seega anda teose autorile võimalus jagada enda teost muude õiguste alusel võrreldes traditsioonilise autoriõigusega - näiteks, et anda õigus enda töö muutmiseks ja levitamiseks viidates seejuures algsele autorile. Et erinevate litsentside maailmas mugavamalt liigelda on Creative Commonsi kodulehel leitav vastav tööriist . Järgnevalt vaatamegi erinevaid litsentse ning näiteid nende kasutamisest. 1. CC0 ja Public Domain Need litsentsid sobivad kasutamiseks juhul, kui autor ei soovi enda tööle üldse mingeid õiguseid rakendada (CC0) või kui leitakse teos, millel on teadaolevalt autoriõigused lõppenud (public domain). Ne

Selle nädala teemaks on intellektuaalomand, autoriõigus ja nende kaitse. Sel teemal on avaldatud raamat " The Case for Copyright Reform " (autorid Christian Engström Mep ja Rick Falkvinge), milles kirjeldatud lahendusi püüangi nüüd hinnata. Kogu probleem saab alguse sellest, et olemasolevad seadused on liiga ranged ning piiravad loominguvabadust ja uute ning huvitavate lahenduste tekkimist. Põhjuseks on see, et autoriõigustega kaitstud sisu ei tohi kasutada isegi isiklikuks tarbeks ning mingil moel seda töödelda. Lisaks riivab nende õiguste kontroll inimeste õigust privaatsusele - näiteks selleks, et tõestada keelatud sisu tarbimist peab läbi kontrollima kogu tarbitud sisu, ka legaalse osa.  Uus süsteem peaks olema selline, mis annab inimestele kätte rohkem vabadust, kuid ei piira oluliselt ka olemasolevate ja uute äriettevõtete tegevust, kes teenivad autoriõiguste pealt kasumit. Autoriõigused ei ole kindlasti halb nähtus, selle piirid on lihtsalt kohati ebaõiglaselt paik

Selle nädala teemaks on netikett ja Virginia Shea 10  võrgusuhtlemise 10 käsku . Seda nimekirja lugedes ei suutnud ma leida punkte, mille vastu oleksin tugevalt eksinud (ilmselt olen ikka aga need on piisavalt väikesed ning on meelest läinud) ja ei meenu ka suuri eksimusi, mida oleksin mujal tähele pannud. Üldiselt püüan siiski sellistest foorumitest ja veebilehtedest eemale hoida, mis sellesse postitusse sisu toodaksid. Küll aga jäi õppematerjali lugedes silma paar huvitavat lühendit, mis olid minu jaoks uued ning lähevad osaliselt Shea 4. punkti "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust" alla. Nimelt ei ole ma kunagi olnud aktiivne lühendite (DIY, FTW) kasutaja ning erinevaid foorumeid lugedes jääb alati silma mõni lühend, mille tähendust ma ei tea ja pean seda Googlest järgi vaatama (kulutades minu aega). Teisest küljest, kui need lühendid on juba inimese jaoks tuttavad on nende kirjutamine ja lugemine kiirem, kui pikkade lausete kasutamine, mis on nende lühendite tag

Seekordseks teemaks on infoühiskond ja selle mõju üldiselt. Käesoleva kirjutise aluseks on Pekka Himaneni 2004.a. raport infoühiskonna ees seisvatest väljakutsetest - " Challenges of the global information society ". Aasta 2004 on siinkohal üpris oluline - see tähendab, et me saame juba täna analüüsida kas autori ennustused on täide läinud või mitte ja kas nende täitumine on reaalne. Himanen toob esmalt välja globaalse trendid, mis mõjutavad infoühiskonna tekkimist, näiteks: Suurenev riikidevaheline maksudega võistlemine, et meelitada endale suuri tegijaid Lihttööde liikumine odava tööjõuga riikidesse Rahvastiku vananemine Surve tervishoiusüsteemidele Bio- ja geenitehnoloogia ja areng Linnastumine Rikkuse ja vaesuse lõhe suurenemine ja sellest tingitud pinged Nagu näha on suur osa eelnevaid punkte globaalse mõjuga ning üksikisikutel ja isegi riikidel ei ole nende vastu suurt midagi teha. Seega tuleb valmis olla muutusteks ning nendele reageerimiseks tuleks neid m