Internet - asjad, mis on kadunud ja asjad, mis on jäänud

Kuna sel nädalal tuli veidi tegeleda interneti ajaloo uurimisega (mis pakkus kohati suuri üllatusi) siis selles postituses toon välja paar näidet tehnoloogiatest, mis on kunagi internetiga seoses olemas olnud aga tänaseks kadunud või mis on ajale vastu pidanud ning säilinud mingil kujul tänaseni.


1. FTPmail

Interneti algusaegadel ei olnud kasutajatel võimalus pidevalt võrgus olla ning kiirusedki ei toetanud suuremahuliste (üle 3MB) failide allalaadimist. Ka ühenduse kvaliteet ei olnud just parim ning tihti esines katkestusi. Tavaline FTP-protokoll ei lubanud faili osaliselt alla laadida, et sellega hiljem jätkata. Lisaks puudus paljudel inimestel ligipääs internetile, kui sellisele ning ühendus oli olemas vaid e-maili lugemiseks mõeldud tarkvaral.

FTPmaili kaudu failide allalaadimine toimus nii:
  1. Kasutaja saatis FTPmail serverile e-maili, mille sisus oli info lehekülje kohta, kus fail asus
  2. FTPmail server laadis selle faili endale alla, tükeldas ära ning saatis kasutajale rea e-maile tagasi, igas e-mailis üks osa failist.
  3. Kasutaja laadis igast e-mailist endale attachmenti arvutisse ning sidus tükid uuesti kokku üheks failiks
Kuigi allalaadimise kiirus oli väiksem, kui tavainterneti puhul siis andis see moodus võimaluse ilma suurema riskita suuremahulisi faile alla laadida. Oli ka võimalus allalaadimine katkestada ning hiljem jätkata. Inimestel, kellel oli internetile ligipääs ainult läbi e-maili kliendi oligi see ainus võimalus näiteks uus Linuxi distributsioon saada.

See meetod oli veel tavaline 1990. aastate alguspoolel, kuid kadus kiiresti pärast interneti laiemat levikut ning uute stabiilsete püsiühenduste tekkimist. Tänapäeval on veel täiesti võimalik see süsteem endale selgeks teha.

2. Viirused

Arvutiviirused on kindlasti midagi, mis on tulnud et jääda. Esimest korda kirjeldati teoreetiliselt arvutiviiruseid juba 1949.a. matemaatiku John von Neumanni poolt. Nimelt kirjeldas ta viisi, kuidas arvutiprogramm saaks endast ise koopiaid teha. 

Esimese päris viiruse nimi oli Creeper ja see ründas 1971.a. tollast võrku Arpaneti. Viirus ei olnud ohtlik ning kuvas vaid kasutaja arvuti ekraanil "I'm the creeper: catch me if you can". Nagu ikka tekivad uued võimalused olemasolevatest probleemidest, tekkis ka esimene anti-viiruse tarkvara Creeperi vastu võitlemiseks. Nimeks oli sellel The Reaper.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Infoühiskond - minevik ja tulevik

Seekordseks teemaks on infoühiskond ja selle mõju üldiselt. Käesoleva kirjutise aluseks on Pekka Himaneni 2004.a. raport infoühiskonna ees seisvatest väljakutsetest - " Challenges of the global information society ". Aasta 2004 on siinkohal üpris oluline - see tähendab, et me saame juba täna analüüsida kas autori ennustused on täide läinud või mitte ja kas nende täitumine on reaalne. Himanen toob esmalt välja globaalse trendid, mis mõjutavad infoühiskonna tekkimist, näiteks: Suurenev riikidevaheline maksudega võistlemine, et meelitada endale suuri tegijaid Lihttööde liikumine odava tööjõuga riikidesse Rahvastiku vananemine Surve tervishoiusüsteemidele Bio- ja geenitehnoloogia ja areng Linnastumine Rikkuse ja vaesuse lõhe suurenemine ja sellest tingitud pinged Nagu näha on suur osa eelnevaid punkte globaalse mõjuga ning üksikisikutel ja isegi riikidel ei ole nende vastu suurt midagi teha. Seega tuleb valmis olla muutusteks ning nendele reageerimiseks tuleks neid m
Lisateave

Copyright Reform

Selle nädala teemaks on intellektuaalomand, autoriõigus ja nende kaitse. Sel teemal on avaldatud raamat " The Case for Copyright Reform " (autorid Christian Engström Mep ja Rick Falkvinge), milles kirjeldatud lahendusi püüangi nüüd hinnata. Kogu probleem saab alguse sellest, et olemasolevad seadused on liiga ranged ning piiravad loominguvabadust ja uute ning huvitavate lahenduste tekkimist. Põhjuseks on see, et autoriõigustega kaitstud sisu ei tohi kasutada isegi isiklikuks tarbeks ning mingil moel seda töödelda. Lisaks riivab nende õiguste kontroll inimeste õigust privaatsusele - näiteks selleks, et tõestada keelatud sisu tarbimist peab läbi kontrollima kogu tarbitud sisu, ka legaalse osa.  Uus süsteem peaks olema selline, mis annab inimestele kätte rohkem vabadust, kuid ei piira oluliselt ka olemasolevate ja uute äriettevõtete tegevust, kes teenivad autoriõiguste pealt kasumit. Autoriõigused ei ole kindlasti halb nähtus, selle piirid on lihtsalt kohati ebaõiglaselt paik
Lisateave

Hacker - HOWTO

Selle nädala teemaks on häkkerid ja kuidas üheks neist saada. Sellest on väga hästi kirjutanud Eric S. Raymond oma teoses " How To Become A Hacker " ( eestikeelne tõlge ). Alustaks aga hoopis sõna "häkker" tähendusest ja kuidas seda üldiselt mõistetakse. Ilmselt ei ole kellelegi uudiseks, et suurema osa ühiskonna jaoks assotsieerub see pigem kuritegevuse ja pahatahtlikkusega. Põhjus on ilmselt selles, et sellised tegevused (süsteemidesse sissemurdmine) saavad meedias suuremat kõlapinda ja kui keegi ajakirjanik või poliitik on neid inimesi nimetanud häkkeriteks siis lugejad võtavad selle kiiresti omaks. Häkkerite tegelikust maailmast ja selle mõiste tähendusest ei ole ilmselt aga nii põnev massimeedias kirjutada ja nii ongi see pool varju jäänud. Jesse Sheidlower on öelnud, et seda arusaama ei saagi ilmselt lõplikult muuta ja parandada. Ja konkreetse mõiste selgitamine või muutmine ei lahendaks probleemi. Ilmselt aitab siin pigem ühiskonna harimine ja aeg, sest
Lisateave