Copyright Reform

Selle nädala teemaks on intellektuaalomand, autoriõigus ja nende kaitse. Sel teemal on avaldatud raamat "The Case for Copyright Reform" (autorid Christian Engström Mep ja Rick Falkvinge), milles kirjeldatud lahendusi püüangi nüüd hinnata.

Kogu probleem saab alguse sellest, et olemasolevad seadused on liiga ranged ning piiravad loominguvabadust ja uute ning huvitavate lahenduste tekkimist. Põhjuseks on see, et autoriõigustega kaitstud sisu ei tohi kasutada isegi isiklikuks tarbeks ning mingil moel seda töödelda. Lisaks riivab nende õiguste kontroll inimeste õigust privaatsusele - näiteks selleks, et tõestada keelatud sisu tarbimist peab läbi kontrollima kogu tarbitud sisu, ka legaalse osa. 

Uus süsteem peaks olema selline, mis annab inimestele kätte rohkem vabadust, kuid ei piira oluliselt ka olemasolevate ja uute äriettevõtete tegevust, kes teenivad autoriõiguste pealt kasumit. Autoriõigused ei ole kindlasti halb nähtus, selle piirid on lihtsalt kohati ebaõiglaselt paika pandud.

Seetõttu on raamatu autorid välja pakkunud 6 võimalikku punkti, millega kogu süsteemi arusaadavamaks ja kõigile kasulikumaks muuta:

• Moraalsed õigused peavad jääma muutmatuks - see tähendab, et igal teosel on autor ja autoriks on isik, kes selle teose lõi. Teisisõnu ei ole kellelgi õigust väita, et on loonud teose, mille tegelik autor ta ei ole. See punkt on iseenesestmõistetav ja ilmselt ei ole keegi ka selle vastu kunagi olnud. Kui autor midagi uut loob ei ole tema eesmärk alati rahaliselt kasumit teenida aga see teos suurendab õigustatult näiteks tema reputatsiooni.
• Tasuta mitteäriline (non-commercial) teoste jagamine - raamat tõi välja huvitava mõtte - mõned aastakümned tagasi ei tekkinud kellelgi küsimust, kui lisati enda poolt kirjutatud kirja lõik mõnest raamatust või kopeeriti kassettidele muusikat ja anti tuttavatele. Tänapäeval seoses interneti ja tehnika kiire arenguga on teoste jagamine muutunud massiliseks ja seda käsitletakse piraatlusena. Raamatu autorid pakuvad välja lahenduse, et kogu sisu peaks olema rangelt autoriõigustega kaitstud aga selliste teoste jagamine indiviidide vahel ilma kasumit teenimata peaks olema lubatud. Minu arvates tekib siin väga palju agasid. Kui ma ostan raamatupoest raamatu ja laenan seda sõbrale siis võib seda pidada veel "laenamiseks" ja ehk ei peaks tõesti piiratud olema. Kui ma lähen ja ostan samast poest DVD-plaadil oleva tarkvara, e-raamatu või audioraamatu ja laenan seda sõbrale siis tema saab sellest teha koopia ja jättagi endale. Oletame, et sellel tarkvaral oli kasutajavõti aga võtmed on tihti lokaalsed, st. nende ainulaadsust ei kontrollita üle interneti ja sama võti võib olla kasutusel mitmes arvutis. Jah, seda saab kontrollida nõudes originaal-DVD näitamist aga kui tasuta jagamist tolereerida muutub see massilisemaks ja kontroll raskemaks (praegu hoiab osa inimesi piraatlusest tagasi kindlasti hirm vahelejäämise ees). Samas on tehnika ja eriti internetiühenduse parem levik kaasa aidanud sellele, et kontrollida piraatkoopiate kasutamist - toode peab alati olema ühenduses serveriga ning kaks sama "seerianumbriga" toodet ei saa samal ajal kasutusel olla.
• Autoriõigus 20-aastaks - hetkel võib autoriõiguse määrata 70-aastaks, vahel isegi kauemaks. Raamatu autorid pakuvad välja 20 - aastast piirangut. Tänasel hetkel tundub see täiesti mõistlik - kui sa ei suuda isegi iga 20 aasta tagant midagi uut välja mõelda siis äkki sa ei peaks asjade väljamõtlemisega tegelema. 
• Autoriõiguste uuendamine iga 5 aasta järel - minu arvates geniaalne idee. Kui midagi patenteerida siis hetkel kehtib patent automaatselt kuni selle tähtaja lõpuni. Palju asjad patenteeritakse "igaks juhuks" ning ei jõua kunagi reaalse kasutuseni piirates sellega nende loomist isikute poolt, kes seda tõesti suudaksid ja sooviksid. Patenti ei pea enam ammu esitama paberkandjal - tänapäeval on kindlasti tehniliste lahendustega võimalik teha patendi pikendamine kiireks ja mugavaks (kui sul on kehtiv patent siis sa ei taotle seda uuesti, vaid ainult pikendad tähtaega). Ehk siis autorid, kes näevad et nende patent ei ole reaalselt kasutusel ei viitsi seda ka pikendada andes selle teostamise võimaluse teistele.
• Tasuta teose osade kasutamine - praegu võib kasutada teiste autorite kirjatöid, kui neile korrektselt viidata. See ei toimi aga näiteks video- ja audio lahenduste korral. Raamatu autorite idee oleks sama põhimõtet ka seal rakendada. Mõte on hea aga veel huvitavam oleks kuulda selle tehnilisest lahendusest ja selle lahenduse kasutatavusest.
• DRM (Digital Rights Management) ehk digitaalsete õiguste piirangu lõpetamine - kui hetkel on teose kasutajal seaduslikult lubatud mingit teost tasuta kasutada siis teose autoritel on ikkagi võimalus seda piirata. Eriti just digitaalsete lahenduste puhul. Autorite ettepanek on sellised piirangud keelustada. See tundub väga õige lähenemine, sest kui mingid reeglid kokku leppida siis ei tohiks olla mingil rühmal nö. "reeglid reeglite sees", mis kehtivad ainult neile.

Kokkuvõtvalt võib väita, et kuigi mõned punktid tekitavad küsitavusi siis üldiselt tooksid nad väga palju selgust juurde piiramata autoritel enda teostelt kasumit teenida. Võib-olla ei ole need teenimise meetodid enam sellised nagu on harjutud, kuid inimesed on leidlikud ja seadusandlike muudatuste valguses ei ole üldiselt midagi tegemata jäänud.