Copyleft

Litsentsid vol. 2 ehk Copyleft - eestikeelne Wikipedia annab copyleftile sellise vaste: Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.

 Copylefti mõte on seega anda teose autorile võimalus jagada enda teost muude õiguste alusel võrreldes traditsioonilise autoriõigusega - näiteks, et anda õigus enda töö muutmiseks ja levitamiseks viidates seejuures algsele autorile. Et erinevate litsentside maailmas mugavamalt liigelda on Creative Commonsi kodulehel leitav vastav tööriist. Järgnevalt vaatamegi erinevaid litsentse ning näiteid nende kasutamisest.

1. CC0 ja Public Domain

CC0 PDM

Need litsentsid sobivad kasutamiseks juhul, kui autor ei soovi enda tööle üldse mingeid õiguseid rakendada (CC0) või kui leitakse teos, millel on teadaolevalt autoriõigused lõppenud (public domain). Nende litsentside puhul ei pea kasutajad algsele autorile viitama.
Näitena võib tuua tasuta fotode jagamise portaali Pixabay, kus suurem osa sisust on CC0 litsentsi all.

2. CC Attribution ehk autorile viitamine (BY) ja Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk (BY-NC)

Creative Commonsi litsents Creative Commonsi litsents

Kui autor soovib enda teose anda vabalt kasutusele, kuid eeldab ikkagi jagatud või muudetud teose puhul viitamist algsele autorile sobib kasutamiseks CC-BY litsents. Erinevus CC0 litsentsiga ongi viitamises. Vaba tarkvara jagamise puhul aga soovitatakse kasutada CC0 litsentsi kuna CC (Creative Commons) litsentsid ei kirjelda lähtekoodi avaldamist. See on ka CC ametlik seisukoht.
BY-NC litsents lisab veel tingimuse, et jagada tohib vaid mitte-ärilistel eesmärkidel.
Näitena võib tuua Peter Suberi raamatu "Open Access".

3. Attribution-NoDerivatives (BY-ND) ja Attribution-NonCommercial-NoDerivatives (BY-NC-ND)

Creative Commonsi litsents Creative Commonsi litsents

Võrreldes eelneva litsentsiga on keelatud teose muutmine. Lubatud on küll selle levitamine kas ärilistel (BY-ND) või mitte-ärilistel (BY-ND-ND) eesmärkidel. Viimane on CC-litsentsidest ka kõige "rangem" ehk sisaldab kõige rohkem piiranguid.
Näiteks Pearl Jami muusikavideo "Life Wasted" aastast 2006 on BY-NC-ND litsentsiga. Tõenäoliselt esimene kord, kui suur plaadikompanii selliseks asjaks loa on andnud.

4. Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel (BY-SA) ja Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel (BY-NC-SA)

Creative Commonsi litsents Creative Commonsi litsents

Lubatud on teose muutmine, kuid seda tuleb jagada samadel tingimustel algse teosega. See tähendab, et ei tohi keelata ka järgnevate teoste muutmist ja need peavad olema vabalt levitatavad. Kahe litsentsi erinevus on jällegi selles kas lubatakse ka ärilistel eesmärkidel levitamist või mitte.
Näiteks veebilehe StackOverflow sisu kuulub CC-BY-SA litsentsi alla.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Infoühiskond - minevik ja tulevik

Seekordseks teemaks on infoühiskond ja selle mõju üldiselt. Käesoleva kirjutise aluseks on Pekka Himaneni 2004.a. raport infoühiskonna ees seisvatest väljakutsetest - " Challenges of the global information society ". Aasta 2004 on siinkohal üpris oluline - see tähendab, et me saame juba täna analüüsida kas autori ennustused on täide läinud või mitte ja kas nende täitumine on reaalne. Himanen toob esmalt välja globaalse trendid, mis mõjutavad infoühiskonna tekkimist, näiteks: Suurenev riikidevaheline maksudega võistlemine, et meelitada endale suuri tegijaid Lihttööde liikumine odava tööjõuga riikidesse Rahvastiku vananemine Surve tervishoiusüsteemidele Bio- ja geenitehnoloogia ja areng Linnastumine Rikkuse ja vaesuse lõhe suurenemine ja sellest tingitud pinged Nagu näha on suur osa eelnevaid punkte globaalse mõjuga ning üksikisikutel ja isegi riikidel ei ole nende vastu suurt midagi teha. Seega tuleb valmis olla muutusteks ning nendele reageerimiseks tuleks neid m
Lisateave

Copyright Reform

Selle nädala teemaks on intellektuaalomand, autoriõigus ja nende kaitse. Sel teemal on avaldatud raamat " The Case for Copyright Reform " (autorid Christian Engström Mep ja Rick Falkvinge), milles kirjeldatud lahendusi püüangi nüüd hinnata. Kogu probleem saab alguse sellest, et olemasolevad seadused on liiga ranged ning piiravad loominguvabadust ja uute ning huvitavate lahenduste tekkimist. Põhjuseks on see, et autoriõigustega kaitstud sisu ei tohi kasutada isegi isiklikuks tarbeks ning mingil moel seda töödelda. Lisaks riivab nende õiguste kontroll inimeste õigust privaatsusele - näiteks selleks, et tõestada keelatud sisu tarbimist peab läbi kontrollima kogu tarbitud sisu, ka legaalse osa.  Uus süsteem peaks olema selline, mis annab inimestele kätte rohkem vabadust, kuid ei piira oluliselt ka olemasolevate ja uute äriettevõtete tegevust, kes teenivad autoriõiguste pealt kasumit. Autoriõigused ei ole kindlasti halb nähtus, selle piirid on lihtsalt kohati ebaõiglaselt paik
Lisateave

Hacker - HOWTO

Selle nädala teemaks on häkkerid ja kuidas üheks neist saada. Sellest on väga hästi kirjutanud Eric S. Raymond oma teoses " How To Become A Hacker " ( eestikeelne tõlge ). Alustaks aga hoopis sõna "häkker" tähendusest ja kuidas seda üldiselt mõistetakse. Ilmselt ei ole kellelegi uudiseks, et suurema osa ühiskonna jaoks assotsieerub see pigem kuritegevuse ja pahatahtlikkusega. Põhjus on ilmselt selles, et sellised tegevused (süsteemidesse sissemurdmine) saavad meedias suuremat kõlapinda ja kui keegi ajakirjanik või poliitik on neid inimesi nimetanud häkkeriteks siis lugejad võtavad selle kiiresti omaks. Häkkerite tegelikust maailmast ja selle mõiste tähendusest ei ole ilmselt aga nii põnev massimeedias kirjutada ja nii ongi see pool varju jäänud. Jesse Sheidlower on öelnud, et seda arusaama ei saagi ilmselt lõplikult muuta ja parandada. Ja konkreetse mõiste selgitamine või muutmine ei lahendaks probleemi. Ilmselt aitab siin pigem ühiskonna harimine ja aeg, sest
Lisateave