Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala teemaks on erinevad tarkvara arenduse- ja ärimudelid. Sissejuhatuseks toon siin ka mõned levinumad välja.

Arendusmudelid:

Tarkvara ärimudelid:
Cisco on enda blogis välja toonud 7 erinevat tarkvara ärimudelit.

  • Traditsiooniline - klient ostab tarkvara välja
  • Avatud lähtekoodiga - tarkvara on tasuta aga makstakse personaalse klienditoe eest
  • Outsourcing ehk tarkvara koos halduse ja toega ostetakse kolmandalt osapoolelt sisse
  • Hübriidmudel
  • SaaS - ühekordne traditsiooniline väljaostutasu on asendunud kuutasuga
  • Internetimudel - tarkvara on tasuta või väga odav, teenitakse reklaamide, ülekannete, andmete pealt

Järgnevalt uurimegi mõne näite pealt, kuidas neid arendus- ja ärimudeleid on kasutatud.

Militaarsüsteemid
Militaarsüsteemide ja näiteks ka kosmosesüstikute tarkvara arendatakse reeglina waterfalli mudelit järgides. Need (ja mitte ainult) on valdkonnad, kus agiilne tarkvaraarendus ehk katseta-muuda süsteem ei oleks mõeldav. Waterfalli metoodikat järgides on arenduse hind kallim, kuid taoliste süsteemide puhul on kallis arendus odavam negatiivsetest tagajärgedest.

Adobe
Adobe läks mõned aastad tagasi üle kuutasupõhisele hinnastamisele. Tarkvarapaketid, mis enne maksid eraldiseisvalt sadu ja isegi tuhandeid eurosid on nüüd kõik kättesaadavad ühe kuutasuga. Näiteks Photoshop, Illustrator, InDesign, Premiere Pro, After Effects jne programme sisaldav pakett maksab 49 eurot kuus. Arvamusi selle mudeli osas on erinevaid. Kindlasti annab see nüüd võimaluse kasutada seda tarkvara inimestel, kes enne ei oleks suutnud seda välja osta. Lisaks on alati võimalik leping lõpetada, kui tarkvara ei sobi või ärist midagi välja ei tule. Välja ostetud tarkvara puhul oleks valesti tehtud äriotsused kaasa toonud tuhandeid eurosid kulusid. Samas on kuutasupõhine mudel pikaajaliselt kasutaja jaoks kallim. Kokkuvõttes - kui 50 eurone kulu on ettevõtte/teenusepakkuja jaoks liiga suur kulutus siis kas selle ettevõtte ärimudel on üldse jätkusuutlik?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Infoühiskond - minevik ja tulevik

Seekordseks teemaks on infoühiskond ja selle mõju üldiselt. Käesoleva kirjutise aluseks on Pekka Himaneni 2004.a. raport infoühiskonna ees seisvatest väljakutsetest - " Challenges of the global information society ". Aasta 2004 on siinkohal üpris oluline - see tähendab, et me saame juba täna analüüsida kas autori ennustused on täide läinud või mitte ja kas nende täitumine on reaalne. Himanen toob esmalt välja globaalse trendid, mis mõjutavad infoühiskonna tekkimist, näiteks: Suurenev riikidevaheline maksudega võistlemine, et meelitada endale suuri tegijaid Lihttööde liikumine odava tööjõuga riikidesse Rahvastiku vananemine Surve tervishoiusüsteemidele Bio- ja geenitehnoloogia ja areng Linnastumine Rikkuse ja vaesuse lõhe suurenemine ja sellest tingitud pinged Nagu näha on suur osa eelnevaid punkte globaalse mõjuga ning üksikisikutel ja isegi riikidel ei ole nende vastu suurt midagi teha. Seega tuleb valmis olla muutusteks ning nendele reageerimiseks tuleks neid m
Lisateave

Copyright Reform

Selle nädala teemaks on intellektuaalomand, autoriõigus ja nende kaitse. Sel teemal on avaldatud raamat " The Case for Copyright Reform " (autorid Christian Engström Mep ja Rick Falkvinge), milles kirjeldatud lahendusi püüangi nüüd hinnata. Kogu probleem saab alguse sellest, et olemasolevad seadused on liiga ranged ning piiravad loominguvabadust ja uute ning huvitavate lahenduste tekkimist. Põhjuseks on see, et autoriõigustega kaitstud sisu ei tohi kasutada isegi isiklikuks tarbeks ning mingil moel seda töödelda. Lisaks riivab nende õiguste kontroll inimeste õigust privaatsusele - näiteks selleks, et tõestada keelatud sisu tarbimist peab läbi kontrollima kogu tarbitud sisu, ka legaalse osa.  Uus süsteem peaks olema selline, mis annab inimestele kätte rohkem vabadust, kuid ei piira oluliselt ka olemasolevate ja uute äriettevõtete tegevust, kes teenivad autoriõiguste pealt kasumit. Autoriõigused ei ole kindlasti halb nähtus, selle piirid on lihtsalt kohati ebaõiglaselt paik
Lisateave

Hacker - HOWTO

Selle nädala teemaks on häkkerid ja kuidas üheks neist saada. Sellest on väga hästi kirjutanud Eric S. Raymond oma teoses " How To Become A Hacker " ( eestikeelne tõlge ). Alustaks aga hoopis sõna "häkker" tähendusest ja kuidas seda üldiselt mõistetakse. Ilmselt ei ole kellelegi uudiseks, et suurema osa ühiskonna jaoks assotsieerub see pigem kuritegevuse ja pahatahtlikkusega. Põhjus on ilmselt selles, et sellised tegevused (süsteemidesse sissemurdmine) saavad meedias suuremat kõlapinda ja kui keegi ajakirjanik või poliitik on neid inimesi nimetanud häkkeriteks siis lugejad võtavad selle kiiresti omaks. Häkkerite tegelikust maailmast ja selle mõiste tähendusest ei ole ilmselt aga nii põnev massimeedias kirjutada ja nii ongi see pool varju jäänud. Jesse Sheidlower on öelnud, et seda arusaama ei saagi ilmselt lõplikult muuta ja parandada. Ja konkreetse mõiste selgitamine või muutmine ei lahendaks probleemi. Ilmselt aitab siin pigem ühiskonna harimine ja aeg, sest
Lisateave